Korruptsioonivastase seaduse rakendamine arsti ja perearsti töös.

Arstide mure korruptsiooni riskide maandamise ning kutsetegevuses seatud piirangute kohta võib saada peagi seadusandliku lahenduse. Nimelt puudub hetkel siiani selge juhis, millal täidab tervishoiutöötaja avalikke ülesandeid ja tegutseb korruptsioonivastase seaduse kohaselt ametiisikuna ning millal arsti suhtes toimingupiiranguid kohaldama ei pea. Nimetatud küsimuses on seisukoha võtnud Õiguskantsler ning teema on arutlusel erinevates Riigikogu komisjonides.

Lisa: Õiguskantsleri seisukoht.

Arst peab korruptsioonivastasest seadusest (KVS) juhinduma siis, kui ta täidab ametiisikuna avalikke ülesandeid. Seadus näeb aga ette ka erandid juhtudeks, kui toimingupiirangut kohaldama ei pea. Need erandid peaks võimaldama arstidel oma tööd mõistlikult korraldada ja tagama

patsientidele tervishoiuteenuse kättesaadavuse. Mõistan, et kehtiv seadus võib tekitada segadust. Arstidel ja teistel tervishoiutöötajal peab olema

võimalik keskenduda ravimisele ja seda tööd ei tohiks häirida korruptsioonivastase seaduse tõlgendamise probleemid ega selle tõttu tekkivad erimeelsused. Seadusest tulenevad kohustused, mille rikkumise eest on ette nähtud karistus, peavad olema väga selged. Seetõttu pean vajalikuks lisada KVS § 11 lõikesse 3 sätte, et toimingupiiranguid ei kohaldata tervishoiuteenuse osutamisele tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1 mõttes ega nende otsuste ja toimingute suhtes, mis on lahutamatult seotud tervishoiuteenuse osutamisega. Lisaks tuleks välja töötada praktiline juhis korruptsioonivastase seaduse rakendamise kohta tervishoiutöötajate töös. Nii oleks tagatud õigusselgus ja tervise kaitse kui põhiõigus. Selgitan lähemalt.

Arst kui ametiisik ja toimingupiirangu erandid

Avaliku ülesande täitmisel tehtud otsus või toiming, mis annab isikutele (sh avalikku ülesannet täitvatele asutustele, nagu Eesti Haigekassa) mingi õiguse või paneb neile kohustuse, peab vastama korruptsioonivastase seaduse reeglitele. Avalik ülesanne on avalikes huvides täidetav seadusest

tulenev ülesanne, mille osutamise peab tagama riik. Avalikku ülesannet võivad täita ka eraõiguslikud isikud (nt perearstikeskust või haiglat haldav eraõiguslik äriühing) ning osa ülesande täitmise kuludest võivad katta teenust kasutavad isikud, tasudes otse teenuseosutajale (nt visiiditasu)

Õiguskantslerile teadaolevalt puudub siiani selge juhis, millal tervishoiutöötaja osutab avalikke ülesandeid ja tegutseb korruptsioonivastase seaduse kohaselt ametiisikuna. Avalikuks ülesandeks tuleks lugeda kõik sellised otsused ja toimingud, mis nõuavad Eesti Haigekassa rahastust.

Tervishoiutöötaja tegutseb ametiisikuna siis, kui ta osutab teenuseid, mis annavad patsiendile mingi õiguse või kohustuse suhetes riigiga (nt tervisetõend, et saada juhiluba või relvaluba; politsei nõudmisel narkootilise aine tarvitamise või alkoholijoobe tuvastamine). Tervishoiutöötajat ei
tuleks käsitada ametiisikuna näiteks siis, kui ta paneb diagnoose ja määrab ravi (kui ei kaasne retseptiravimit) või suunab uuringutele (kui uuringute eest tasub patsient ise). Seega, arst peab ametiisikuna tegutsedes arvestama toimingupiirangutega (KVS § 11). Tal tuleb taandada ennast otsuse või toimingu tegemisest seotud isiku suhtes (vt KVS § 7). Seadus näeb ette ka erandid, mil toimingupiiranguid kohaldama ei pea (KVS § 11 lg 3). Arst ei pea ennast taandama, kui näiteks teda asendada ei ole võimalik (KVS § 11 lg 3 p 4). Sellest erandist saab lähtuda perearst, kes peab nimistus olevale pereliikmele kirjutama välja ravimiretsepti või andma haiguslehe. Samuti ei pea arst ennast taandama, kui tegemist on rutiinse otsuse või toiminguga (KVS § 11 lg 3 p 6). Rutiinne tegevus võib olla näiteks tavapäraste ravijuhisest tulenevate uuringute tellimine, patsiendi järjekorda panemine või retseptide väljakirjutamine.

Perearst peab teenindama oma nimistus olevaid patsiente ja nimistu on seotud piirkonnaga. Kui perearst elab oma nimistus olevate patsientidega samas piirkonnas, on suure tõenäosusega nimistus ka tema pereliikmed. Patsiendil on õigus arsti valida ning perearst ei saa seotud isikut omal
algatusel nimistust välja arvata. Seega mõistan, et toimingupiirangute rakendamise nõue muudab keeruliseks eriti perearstide igapäevatöö.

Ettepanek seaduse täiendamiseks ja rakendusjuhise loomiseks:
Korruptsioonivastane seadus on üldine ja abstraktne, sest reguleerib avalike ülesannete täitmist mitmes eluvaldkonnas. Seaduse järgimiseks on kindlasti vaja välja töötada konkreetsed ja praktilised rakendussuunised. Sotsiaalministeerium on selle tööga alustanud.

Leian, et lisaks rakendussuunistele tuleks erinevate tõlgenduste vältimiseks täiendada KVS § 11 lõiget 3 selliselt, et toimingupiiranguid ei kohaldataks tervishoiuteenuse osutamisele tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1 mõttes ning tervishoiuteenuse osutamisega
lahutamatult seotud otsustele ja toimingutele.

Selline erand võiks hõlmata ravi ja raviskeemi valikut, ravimiretseptide ja töövõimetuslehtede väljakirjutamist, analüüsidele ja uuringutele suunamist või inimese ravijärjekorda panemist. Toimingupiirangud kehtiksid endiselt mitmete tõendite väljaandmisel, tervisekirjelduse koostamisel töövõime hindamiseks, riigihankekomisjonides või ravimite komiteedes otsuste tegemisel vms. Näiteks mootorsõidukijuhi või relvaloa tervisetõendi saab perearstiga seotud isikule väljastada ka muu peremeditsiini eriala arst, seda ei pea tegema perearst.

Riigikohtu halduskolleegium on hiljuti öelnud (asjas nr 3-18-1273), et „mootorsõidukijuhi tervisekontrolli teostaja täidab avalik-õiguslikku ülesannet ning tervisetõendi väljastamine ei ole tervishoiuteenuse valikku ülesannet ei ole seadustes üheselt defineeritud. Vt nt Riigikohtu otsuseid nr 3-1-1-98-15, 3-17-2718 või 4-18-616. Vaata nt. ka Vardo Schneideri magistritöö. „Karistusõiguses arsti ametiisikuna käsitlemise võimalused“ Tartu Ülikooli õigusteaduskond, 2016.

Osutamine tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lg 1 mõttes. /.../ Tervisekontrolli tulemusel väljastatud tervisetõend vastab eelhaldusakti tunnustele (HMS § 52 lg 1 p 2) mootorsõidukijuhi juhtimisõigusega seotud haldusmenetluses“. Korruptsiooniohu ennetamiseks tuleks juhendis siiski meelde tuletada, et avalikku ülesannet täites on tervishoiutöötajad ametiisikud. Ka juhul, kui toimingupiirangud ei kohaldu, ei tohi ühelegi patsiendile luua ebavõrdset või põhjendamatut eelist teiste ees (KVS §-d 3−5). Keelatud on korruptiivse tulu (altkäemaksu) nõudmine, vahendamine ja saamine, ametiseisundi või mõju korruptiivne kasutamine, kelmus ja võltsimine. Sellised teod (nt fiktiivsete retseptide ja töövõimetuslehtede väljastamine, tervishoiuteenuste ebatäpne dokumenteerimine või ravijärjekorras etteostmine) on ametialased süüteod ja karistatavad karistusseadustiku alusel.

Õiguskantsleri nõunikud on esitatud ettepaneku läbi arutanud Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti korruptsioonikuritegude büroo esindajatega. Esitame ettepaneku ka 18. veebruaril k.a toimuval Riigikogu põhiseaduskomisjoni, õiguskomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni ühisel istungil. Loodan, et koos Riigikogu ning arstide esindajatega õnnestub võimalikult kiiresti leida olukorrale mõistlik lahendus.

Allikas: Õiguskantsleri Kantselei